Tea Packs -yhtyeen Push the Button -laulussa viitataan epäsuorasti Iraniin ja maan kovasanaiseen presidenttiin Mahmud Ahmadinejadiin. Edustuskappaleen esittäjien mukaan tarkoituksena on herättää keskustelua ja rikkoa hyväksyttyjä käyttäytymissääntöjä. Suomen Euroviisujen tapahtumatuottaja Kjell Ekholm kertoo, että Israelin kappaleen sopivuutta joudutaan nyt arvioimaan.

- Kyllä se on ihan selvää, että tällainen sanoma ei sovi tähän kilpailuun. Meillä on ensi viikolla kaikkien maiden delegaatiojohtajat täällä Helsingissä, jolloin viimeistään keskustellaan tästä tapauksesta, sanoo Ekholm.

YLE: Israelin ydinaseviisu sopimaton Euroviisuihin?

Iisrael (ja varem USA) on andnud teada soovist pommitada Iraani. Selle kohta oli ühes uudises selline puänt:

British officials insist that this “incremental” approach of tightening the pressure on Iran is starting to turn opinion within Iran. One source said: “We are on the right track. There is time for diplomacy to take effect.”

Telegraph: Israel seeks all clear for Iran air strike

YLE: Nokian ja Siemensin tavoitteena yhä tuhansien vähennykset

USA Patriot Acti kohaselt (koos USA riigikassa muudatustega) peab USA pank või väärtpaberivahendaja välispangalt, millel on seal (s.t. USA pangas või väärtpaberivahendusettevõttes) korrespondentarve, teatud andmeid vahetama.

Tähele tasub panna, et kõigil pankadel, kes saavad dollarites ülekandeid teha, on mõnes USA pangas korrespondentarve – kui seda poleks, ei saaks ülekandeid teha. Dresdneril on sertifikaat (PDF) selle kinnitamiseks, et ta järgib Patriot Acti. Kõik selliste pankade kliendid (s.t. enam-vähem kõik pangakliendid kogu maailmas) järgivad samuti neid seadusi, aga kas nad seda ise teavad?

See, et meie heaolu nimel pidevalt valvel ollakse, on igati hea. Loodetavasti ei jääda loorberitele puhkama, vaid töötatakse samas vaimus edasi.

Kukaan ei tunnu tietävän, mitä tarkalleen ottaen Suomen Pankin tilastoimat kulutusluotot pitävät sisällään.[...] Kulutusluotot ovat pääasiassa vakuudellisia.

Võiks lisada, et täpselt pole ka teada, kellel seda statistikat vaja läheb, aga seda igatahes tehakse ja ajakirjandus kirjutab sellest. Järelikult on tähtis.

Asjuri näited on asjalikud ja kõnekad:

Suurfirmad nagu Microsoft ja Sony vajavad intellektuaalomandi õiguste kaitset, et tagada teadusuuringutesse tehtud investeeringute kasumlikkus. [...] Eestis tähendab see näiteks, et menufilmi “Lotte” loojad, Skype’i programmi väljatöötajad ja paljud teised saaksid oma loovuse eest tasu.

Niisiis on eesmärgiks Microsofti ja Sony investeeringute kasumlikkus. Rikkuritel on mure oma raha pärast. Nad ei taha raha kuskile kasulikku või vajalikku paigutada, vaid eelkõige ikka kasumlikult. Raha saab investeerida see, kellel raha on. Kui raha pole, siis pole ka kuskile investeerida, kasumlikkusest rääkimata. Nii et 90% maakera elanikele vägagi võõras mure.

Teine näide, et “Lotte” loojad…saaksid oma loovuse eest tasu. Kas nad tegid tasuta tööd? Ega vist. Ah õigus jah, asi on kasumlikkuses. Palk on niisama raha (see asjaolu, et 90% maakera elanikest peab ainult sellega toime tulema, ei puutu asjasse, ega ju), vaja on veel kasumit. Kuigi töö on tehtud, toode valmis ja maha müüdud, on vaja mehhanismi, millega seda ikka ja jälle müüa, uuesti ja uuesti. Kuidagi tuleb ostjatele selgeks teha, et nad maksid raha küll ja ostsid toote ära, aga nad maksid nii vähe, et ei piisanud kasumiks. Õiglane oleks niisiis panna ostjaskond arvama, et midagi on ikka veel ostmata, millegi eest on ikka veel maksmata. Loogiline? Majanduslikult? Eetiliselt? Kas kasulik ka 90%-le maakera elanikest?

Ja kas Ameerika saatkonnast on mingit ülihead majandus- või seadusalast nõuannet tulnud, näiteks Narva elektrijaamade ja Eesti raudtee erastamise või uute passide kohta?

Iga uus asi võetakse enamasti vastu umbusklikult. Nii on ka uute biomeetriliste passidega. Need on kallid, kergesti puruneva mikrokiibiga, lisaks kantakse sinna lähitulevikus hulk isiklikke andmeid, mida seni pole otsesõnu küsitud. Mis me selle eest vastu saame? Hõlpsama piiriületuse ja usaldusväärsema riigi kodaniku maine ameeriklaste silmis.

Selliseid otsuseid ja valikuid saabki vist põhjendada ainult “intellektuaalselt”.

Asjuri sõnavõtu ülejäänud osa on mahategemiste ja meelituste segu, milles sisaldub üleskutse veelgi usinamalt alluda:

Euroopas ei ole intellektuaalomandi õiguste küsimustele spetsialiseerunud kohtuid ning teadmised vastavast ELi ja riigisisest õiguse rakendamisest Eestis on piiratud. Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas ning USA patendi- ja kaubamärgiamet toetavad IOÕ-alast väljaõpet mitmel viisil. [...] Eesti on teinud suuri edusamme piraattoodangu-vastases võitluses. Siiski on veel palju teha, seda eriti digitaalkeskkonnas. Antud valdkonnas tuleb suurendada üldist teadlikkust ja parandada seaduste järelevalvet. Nii nagu paljudes valdkondades, on Eesti IOÕ alal oma Balti naabritele teenäitajaks, ning ma usun, et säilitab oma positsiooni ka edaspidi.

Selliste sõnavõttude jaoks peaks olema omaette leheküljed, mis peaks olema selgelt eristatud ja märgistatud nagu REKLAAM.

Kitsendustena peab mainima, et käsuõiguse sai Chavez 18 kuuks ja see õigus oli tal ka 2001. aastal.

BBC: Rule by decree passed for Chavez

Postimees: Lavrov: Eesti ei õpi minevikust
Päevaleht: Kreml kaitseb pronksmeest transiidisuluga
YLE: Armeija ei vuokraa harjoitusalueitaan
YLE: Suomen ja Ruotsin puolustusyhteistyö tiivistymässä

Kui sõda ära jääb, siis ainult õnnetu äparduse tõttu. Neid ikka juhtub aeg-ajalt. Vene värk.

“We thought that these elections would bring the Iraqis together, and that as we trained Iraqi security forces we could accomplish our mission with fewer American troops. But in 2006, the opposite happened.”

Ja paneb neile rohkem kui 20 000 inimelu otsa.

“So I’ve committed more than 20,000 additional American troops to Iraq.”

President’s Address to the Nation

Majanduslik lähenemine

Majanduskriteeriumid on sellised:

• inflatsioon peab olema kolme kõige parema liikmesriigi inflatsiooninäitajate keskmine pluss 1,5 protsendipunkti (nn. inflatsioonikriteerium ehk hinnastabiilsuskriteerium; lk. 8 – kõik leheküljenumbrid on ingliskeelse väljaande alusel)
• eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% ja riigivõlg 60% riigi kogutoodangust (nn. eelarvekriteerium; lk. 9-10)
• kahe aasta jooksul peab riigi vääringu ja euro vahetuskurss olema enam-vähem kõikumatu, devalveerimist ei tohi olla (nn. vahetuskursikriteerium; lk. 11-12)

Peale selle arvestatakse ka õiguslikku lähenemist ehk seda, kuidas liikmesriigil on õnnestunud seadusi üleliiduliste aktidega ühtlustada. Üksikasjaliku käsitluse Eesti kohta leiab lehekülgedelt 213-214.

Kriteeriumide mõte on selles, et nende täitmise alusel hinnatakse riigi euroalasse pääsemise ehk riigis euroraha kehtestamise kõlbulisust. Eelmisel aastal näiteks otsustati, et Sloveenia kõlbab, ja käesoleva aasta algusest kehtestatigi selles riigis euroraha.

Majanduskriteeriumid on suhteliselt igavad ja vähemalt eelarve- ja vahetuskursikriteerium on enam-vähem igal pool täidetud. Mainida võib, et euroalal endal on nende kriteeriumidega probleeme. Saksamaal ja Prantsusmaal paisus eelarvepuudujääk liiga suureks, aga samas õnnestus neil vältida eelarvepuudujäägi menetlust (ingl.: excessive deficit procedure; lk. 9), mis pidi seniste tõlgenduste kohaselt automaatne olema. Sama õnnestus vältida ka Kreekal, kellest selgus, et euroalasse pääsemiseks olid selle riigi juhid oma eelarvepuudujäägi osas lihtsalt valetanud. Euroalasse vastuvõtmise otsus näibki olevat pöördumatu, nii nagu liitu astumise otsus – väljaviskamismenetlust pole osatud ette näha.

Inflatsioonikriteerium on majanduskriteeriumidest kõige huvitavam, sest seda õnnestub väga vähestel täita. See on osutunud niisiis kõige rängemaks pähkliks. Uute liikmesriikide seisukohast on see kriteerium majandusteoreetiliselt põhjendamatu, sest kiire majanduskasv – mis on hindade ja tööviljakuse taseme ühtlustumiseks möödapääsmatu ja toimub majandusliidu tingimustes iseenesest – toob vältimatult kaasa kiirema inflatsiooni. Lisaks on eraldi huvitav veel see, et “kolme kõige parema liikmesriigi inflatsiooninäitajate keskmine” tähendab mitte euroala liikmesriike, vaid liidu liikmesriike laiemalt. Nii ongi, et kolmest inflatsiooninäitaja poolest kõige paremast liikmesriigist kaks ei kuulu euroalasse. Kolm inflatsiooninäitaja poolest eeskujulikku riiki on Poola, Soome ja Rootsi (lk. 15). Kui kriteeriumid on selleks, et “tagada, et euroalal osalevad üksnes need liikmesriigid, kelle majanduslikud tingimused toetavad hinnastabiilsuse hoidmist ja euroala ühtekuuluvust” (lk. 7), siis mis pildi euroala ühtekuuluvusest annab see, kui ühe olulise kriteeriumi täitmise aluseks võetakse euroalavälised riigid?

Õiguslik lähenemine

See selleks. Tegelikult on märksa huvitavam jälgida nn. õiguslikku lähenemist ehk riigi seaduste ühtlustamist üleliiduliste aktidega. Eestil oli pisike mure põhiseadusega, kus on kahjuks selge sõnaga kirjas mõned fraasid Eesti Panga ja Eesti raha kohta. Lähenemisaruande leheküljel 214 alapealkiri “Rahapoliitika” (ingl.: Monetary Policy) räägib, kuidas riigikogu taotles riigikohtult selle kohta soodsat otsust (otsus, mis sisuliselt kinnitab, et meie põhiseadus pole oluline) ja sai selle, aga Euroopa keskpank leiab ikka, et Eesti põhiseaduse ja liidu aluspaberite vahel tuleb otsesem kooskõla tekitada. Eestikeelne tõlge:

Õiguskindluse huvides taotles Eesti parlament EKP 2004. aasta lähenemisaruande soovituse kohaselt Riigikohtult seisukohta muutmisseaduse eelnõu kohta. 11. mail 2006 tunnistas Riigikohus põhiseaduse § 111 kohaldamatuks ning tõi seega küsimusse selgust. Siiski tuleks põhiseaduse § 111 sõnastus edasisel muutmisel asutamislepinguga vastavusse viia.

Siit loeb juba pindmisel lugemisel välja muu hulgas seda, mille alusel riigikogu üleüldse tegutseb – nimelt EKP (lahtikirjutatult Euroopa keskpanga, mitte kommunistliku partei – segiajamisoht on suur, aga seda tuleb vältida; ingl.: ECB) lähenemisaruande soovituste alusel. Suur vend nõuab ja väikesed vennad peavad kuuletuma. Seekord ei õnnestunud päris hästi kuuletuda, kuigi pandi riigikohus igasuguse õigustunde vastast otsust alla kirjutama. Järgmine kord läheb loodetavasti libedamalt.

Selliseid näiteid on see põnev õigusliku lähenemise osa otsast otsani täis. Niisama nalja pärast üks räigem veel. Leheküljel 225 kirjeldatakse, kuidas Malta parlament on truult muutnud oma riigipangaseadust, mainides panga tegevuse eesmärgina hinnastabiilsust, aga kogemata on seal lisaeesmärgiks ka korrapärane ja tasakaalustatud areng, mille asemel peaks lisaeesmärgiks olema hoopis liidu üldise majanduspoliitika toetamine. Mis siis muud kui hetkel arutatakse uut parandusettepanekut, kus eesmärkide sõnastus oleks kenasti liidu aluspaberitega vastavusse viidud, aga ikka sattus neil näpukas sisse. Uues parandusettepanekus on öeldud “of the Community”, liidu aluspaberis “in the Community”. Lähenemisaruanne soovitab niisiis järjekorselt üle parandada.

Niisugust päheistumist ja tähenärimist taluvad kõrged rahvaesindajad nähtavasti väga meeleldi, sest muidu oleks ju kuskilt kuulda, et ai-ai liiga tehakse. Ülimalt ebaõnnestunud rahanimetuse “õige” kirjapildi kallal norimine (ewro, eiro), mida käesoleva aruande õiguslik peatükk pungil täis on, igatahes kahvatub selle “in versus of” juhtumi kõrval. Katsugem oma rahvaesindajatest siis aru saada, sest ega pole lihtne nööri mööda käia, kui ülevalt poolt pidevalt käratatakse – seda teab igaüks omast käest.

Palju töötajaid on jõudnud kuu aja eest Viljandis avatud Maxima kauplusest juba lahkuda, Ida-Virumaalt ja Tallinnast appi toodud müüjad ei oska aga eesti keelt.

VP Marketi (ehk siis Maxima) avalike suhete juht Erkki Erilaid:

“Kindlasti on neil kõigil keeleoskust tõendavad dokumendid, ent tegelikkuses võib puudu tulla kõnepraktikast.”

Keeleinspektsiooni järelevalve juht Leho Klaser:

“Põhjus on ilmselt see, et palgad on seal väga väikesed ning töö- ja olmetingimused kehvad.”

Firmaesindaja ütleb seda, mida keeleinspektsioon võiks öelda, ja keeleinspektsioon seda, millele firma võiks mõelda või veel parem – ausalt tunnistada. Tihedat koostööd uueks aastaks!

“Teen seda niipea, kui võimalik. Selleks peab eelnevalt olema täidetud nõue, et viisataotlustest ei lükata tagasi üle 3%.”

Võti ongi selles kolmes protsendis. Enne Bushi külaskäiku nimetati seda nõudeks, Bush ise nimetab ka seda nõudeks, aga mõni sai aru, et Bush lubas, olgu olla!

Isegi kui tegu oleks lubadusega, oleks siiski hea asja lähemalt vaadata. Üks hea ülevaatlik kirjeldus on Postimehes: USA viisavabadus maksab. Sellest selgub, et viisavabadus USA-ga ei kahanda reisijate jaoks sekeldusi, vaid muudab neid mitmes suhtes. USA-s reisimine ei sarnane millegi poolest reisimisega naaberriikides. Samuti võib mis tahes riik kord kättevõidetud viisavabadusest USA kongressi volil ilma jääda.

Olukorra tasakaalustamiseks võiks vahelduseks käia ameeriklastega samamoodi ümber, nagu nemad teistega käivad.
DN: Bolivia införde på nyårsdagen visumtvång för USA-medborgare.

Uudise sees öeldakse:

USA president George W. Bush kiitis heaks Saddam Husseini hukkamise ning väitis, et see aitab Iraagil demkratiseeruda. “Tema üle õigusemõistmine ei lõpeta vägivalda Iraagis, kuid see on oluline teetähis Iraagi saamisel demokraatlikuks riigiks, mis suudab end valitseda, hallata ja kaitsta ning olla liitlane võitluses terroriga.”

Teine uudis hoopis teisest allikast ütleb: Teloitus lisää Saddamin symboliarvoa (Iltalehti)

Saddamin teloitus vaikeuttaa entisestään Irakin vakauttamista. Väkivalta voi tuskin enää lisääntyä, mutta entisen presidentin symboliarvo kasvaa, arvioi dosentti Pertti Multanen Helsingin yliopistosta. [...] Hänen mukaansa Saddamia käsitellään arabimaiden historiankirjoituksessa ennen kaikkea anti-imperialistina. Siirtomaavalta on muistissa, eikä Yhdysvaltain ja Britannian hyökkäys Irakiin keventänyt kolonialismin taakkaa.

Meil on demokraatia, sestap tohivad arvamused üksteisele risti vastu käia. Veelgi enam, tohib isegi tegutseda järjekindlalt uurijate ja asjatundjate seisukohtade ja järelduste vastu. Omaette hea teema on veel see, kuidas allikate kaal (suur päevaleht vs kollane ajakirjandus) seisukohtade kaalu paika paneb.

Muidugi võidakse päriselus ühtede ja samade kuritegude eest samas kohas erinevaid karistusi määrata, aga seda ju arvamuste paljusus tähendabki. Kui erinev seisukoht tuleb ja inimestest üle sõidab nagu teerull, siis tuleb pingsalt meelde tuletada, et millal me viimati küll ühisel seisukohal olime. Ja kui olimegi, küll see oli kole.

Muide, Iraani ametlik seisukoht kattub Bushi omaga (The Hindu). Kas pole kole?

[Eesti] Ekspressi poole pöördus väikeettevõtja Egle Ilves, kes tahtis Tartus registreerida firmat ja kasutada selle nimes sõna real estate. Seepeale sai ta Tartu maakohtust teate, millest selgub, et ingliskeelset sõnaühendit ei saa kasutada, sest sõna real on patenteeritud. Ettevõte Real Kinnisvara on taganud sõna “real” patenteerimisega endale õiguse kasutada seda kinnisvaraga ja ehitusega seotud kontekstis. [...] Patendiamet aga kommenteerib, et kirjeldavate tähiste nagu real kasutamist ei saa seoses kinnisvaratehingutega keelata.

Mis puutub siia patendiameti kommentaar kui on olemas kohtu otsus, seda mina ei tea. Igatahes on Real Kinnisvara käitunud nagu täismees ikka – mis ripakil, see ära.

Seevastu sõbralikkust on õnnis paavst üles näidanud mõnede kaaskristlaste suhtes, näiteks ulatanud sõbrakäe endisele Bütsantsile, nüüdsele Kreeka ortodoksi kirikule. See sõnum on igatahes kohale läinud.

Päevaleht: Kreeka mungad kaklesid kloostris

Esphigmenou mungad, kes ei toeta ortodoksi kirku ja Vatikani lähedasemaid sidemeid, on kloostri kontori enda valdusse võtnud ja ei lase seaduslikke munki sinna sisse ning eiravad ka politsei korraldusi.

Iraan, keda Iisrael on seni valjuhäälselt süüdistanud tuumarelva omamise soovis (..hmm..), tegi silmapilk ametliku ettepaneku, et ÜRO julgeolekunõukogu värskelt paljastatud tuumariigi suhtes tegutsema asuks.

Araabiariigid sooviksid ÜRO raames Iisraeli tuumarajatiste ülevaatust. Isegi Euroliit arvab, et Olmert võiks senistele selgitustele midagi lisada.

Et pada katelt ei sõimaks, ongi parem rohkem selgitada.
Dagens Nyheter: Locket på om Israels kärnvapen

Küsitlusuuringus osales 46 haiglate juhatuste liiget, täiendavalt intervjueeriti üheksat haigla tippjuhti ja -ametnikku. Andmete analüüsimisel osalesid Triin Habicht (Eesti Haigekassa) ning Marge Reinap (Sotsiaalministeerium). Esialgsete tulemuste tutvustamiseks toimus ümarlaud kõigi osapoolte esindajatega.

NB!

Elanike poolt tõstatatud kättesaadavuse probleemi lahendamise võti on pigem tervishoiu üldise rahastamise suurendamises ning senisest jõulisem esmatasandi ning taastus- ja hooldusravi arendamises eriarstiabi kõrval.

Reformijad hindavad oma reformi niisiis eeskujulikuks, kuigi selle tulemuseks on arstide äravool ja järjekorrad, mille vastu saab “pigem” selliste meetoditega, mis reformi senisele suunale otse vastu töötaksid. Loomulikult on kõik jälle ühel meelel: ise pakkusime lahenduse välja, mis probleemi tekitas, ise pakume ka järgmise lahenduse välja.

Praxis: Haiglareformi uuringu lühikokkuvõte (DOC)